Nimepäevade tähistamine on tavaline mitmetes riikides. Kõige rohkem pööratakse nimepäevadele tähelepanu Euroopas ja Ladina-Ameerikas.
Tähistamine sarnaneb sageli sünnipäevade tähistamisega.
Nimepäevade tähistamise komme pärineb kristliku pühakute kalendrist: usklikud inimesed, kes olid saanud oma nime mõne pühaku järgi, peeti eriliselt sellel päeval meeles. Mõnes riigis nagu näiteks Kreeka, omab nimepäev suurematki tähendust kui inimese sünnipäev. Nimepäevade kalender on riikides päris erinev, kuid mõnede riikide vahel esineb ka sarnasusi (näiteks, Eesti ja põhjamaad).
Tänapäeval on nimepäevade tähistamise komme selle esialgse pühakute päritoluga vähem seotud.
Nimepäevade traditsioonid sõltuvad kultuurist ja riigist, kust need pärinevad. Mõned levinumad nimepäevade traditsioonid on nimepäevakinkide andmine, tordi söömine, laulude laulmine ja nimepäevapidude korraldamine. Mõnedes riikides ja kultuurides tähistatakse nimepäevi ka kirikus, mis sisaldab erilisi laule, läkitusi ja palveid.