Jaanuaris ehk näärikuul on nimepäev järgnevate eesnimede omanikel:

 

 

1. Alo Algo Esmo Uno Uuno
2. Esme Algi Esmi
3. Gert Gerhard Keerdo Kert
4. Rutt Ruth
5. Leana Lea Liia
6. Aabi Aabel Aabo Aapo Aap
7. Nuut Kanut Susi Hirvo
8. Kunnar Gunnar Kunder
9. Veljo Veli Vello Velvo Veigo Veiko Väiko Venda Vendo Venno
10. Talve Talva Talvi
11. Ove Osvald
12. Tooni Antonia Ande
13. Hillo Hillar Illar Illart Illo
14. Õnneleid Feliks
15. Salvi Salve Sõlmi
16. Ilmo Ilmar Illimar
17. Anto Anton Antu Hando Tõnis Tõnu Tõnn Tõnno
18. Lauli Laura
19. Henrik Hendrik Henri Heino Henn Henno Enn Enno Eno Heik Heiki Heiko Heigo
20. Henna Hendrika Henni Henriette Jete
21. Agneta Agnes Agne Age Agi Aune Auni Ines Neta
22. Luuli Luule
23. Reeno Rene Räni
24. Naimi Naima
25. Paavel Paul Paavo Paap
26. Ulvi Ulve
27. Vilje Vilja
28. Karel Kaarel Karl Karli Kaarli Kaaro Karro Kalle
29. Valmo Valter
30. Irje Irja Jürja Jürje
31. Meelit Meelitu Meelis Meelik Meelo Meelu Meeland

 

Soovime õnne! 🙂

 


 

Jaanuar Eestis

 

 

Jaanuar Eestis on aasta alguse ja talve sümbol. Uusaastaga (1. jaanuar) alustatakse uut aastat pere ja sõprade seltsis. Kuu jooksul tähistatakse mitmeid rahvakalendri ja kristlikke tähtpäevi, nagu kolmekuningapäev (6. jaanuar), mis lõpetab jõuluaja, ja taliharjapäev (14. jaanuar), mil talve keskpaik hakkab seljataha jääma.

 

Jaanuar on traditsiooniliselt seotud ilmaennustuste ja looduse vaatlemisega, näiteks paavlipäeval (25. jaanuar) jälgiti ilma kevade kohta vihjete saamiseks. Kuu on külm ja sageli lumine, pakkudes võimalusi talvisteks tegevusteks nagu suusatamine ja uisutamine, kuid ka rahulikuks siseruumides olemiseks. See on aeg, mil inimesed kohanevad pärast pühi igapäevaeluga, planeerivad uut aastat ja naudivad talvise looduse rahu.

 

 

Jaanuarikuu tähtpäevad

 

  • Kolmekuningapäev (6. jaanuaril): Kristlik püha, mis tähistab kolme targa saabumist vastsündinud Jeesuse juurde. Sellega lõpeb jõuluaeg ning paljudes peredes võetakse maha jõulukaunistused ja viiakse välja jõulukuusk.

 

  • Nuudipäev ehk kanutipäev (13. jaanuaril): Rahvakalendri järgi jõuluaja lõpupäev, millega lõpetatakse pühadeperiood. Sel päeval on kombeks korraldada lõbusaid koosviibimisi ja mänge.

 

  • Taliharjapäev (14. jaanuaril): Rahvakalendri järgi talve keskpaik, kust alates hakkab päev märgatavalt pikenema. Usuti, et taliharjapäeval pöörab karu end teise külje peale magama.

 

  • Tõnisepäev (17. jaanuaril): Põllumeeste ja karjakasvatajate tähtpäev, millega seotud kombed pidid tagama karjaõnne ja hea viljasaagi. Sel päeval valmistati spetsiaalseid toite, näiteks tõniseputru.

 

  • Paavlipäev (25. jaanuaril): Seotud apostel Pauluse pöördumise mälestamisega. Rahvakalendris on see päev seotud ilmaennustustega; usuti, et paavlipäeva ilm annab aimu tulevase kevade kohta.